Eesti Katuseportaal |
![]() |
![]() | |
![]() |
![]() |
![]() ![]() |
. | ![]() |
![]() |
KATUSTE SOOJUSTUS | ![]() |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
ILM:
EHITUSLINGID: Eesti Ehitusturg Ehitusbörs
|
Hoonete puudulikult või ebakvaliteetselt soojustatud piirdekonstruktsioonid on peamine soojakadude allikas, kuna soojenenud õhk liigub läbi lae-, katuse- ja seinakonstruktsioonide välja - toimuvad soojalekked. Samas on oluline ka välismõjude toime - tuul ja niiskus vähendavad halvasti soojustatud konstruktsioonide soojapidavust - nii suurenevadki küttekulud ja hoone amortiseerub kiiremini, kuna piirde- ja kandetarindid ei ole piisavalt kaitstud ilmastiku ja niiskuse eest. Enne soojustamise juurde asumist tasub teada, et:
Lamekatuse soojustus Lamekatus võib tarinduselt olla kahesugune: kas katuslagi (hoone ülemise korruse lagi ja katus moodustavad vaheruumita ühtse konstruktsiooni) või pööninguga katus (lae ja katuse vahele jääb õhuruum). Lamekatus ehitatakse tavaliselt katuslaena. Lamekatuse soojustus võib paikneda katusekatte (hüdroisolatsiooni) peal või all. Viimasel juhul on tegemist nn pooratud lamekatusega, mis võeti kasutusele paarkümmend aastat tagasi.Pooratud katust kasutatakse kalli hinna tõttu peamiselt kõrgetasemelistel ühiskondlikel hoonetel.Lamekatuse soojustus peab olema piisavalt tugev, et kanda katuse raskust ja taluda katusel kondimist. Soojustuseks kasutatakse kõvu mineraalvillaplaate, vahtplasti või kergkruusa, mille eeliseks on suurem kandevoime.Et tuul katust minema ei puhuks, ankurdatakse katusekate ja soojustus seenekujuliste plastankrutega alustarindi külge ning kleebitakse katusekate soojustuse külge.
Pooratud lamekatuse soojustus peab olema kinniste pooridega, et see vett täis ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks. Soojustus ei tohi no ujuma hakata, kui katus veega täitub. Ka peab soojustus kinnitatud olema, et tuul seda minema ei puhuks. Mineraalvill soojustuseks ei kõlba, sobivad ekstrusioon-vahtplast ja kergkruus. Et soojustus ujuma ei hakkaks, pannakse selle peale ballastiks kas kruusakiht voi betoonplaadid. Kõik nurgad ja ülespöörded tuleb teha hoolikalt, sest defektide parandamine on väga tulikas.
Viilkatuste soojustus Et vältida ehituskonstruktsioonide läbipuhumist, on vajalik soojustuskihtide pealmises, välimises osas ette näha tuult tõkestav kiht - tuuletõke. Katusele või välisseintele paigaldades on oluline jätta kattematerjalide (fassaadikate või katusealuskate) ja tuuletokkeplaadi vahele vähemalt 25 mm tuulutusvahe, mille kaudu ventileerub välja sinna kogunev niiskus. Soojustuse optimaalne kogupaksus katusekonstruktsioonides on 250...300 mm Katuslagede soojustuseks on vanemates hoonetes kasutatud saepuru ja lubja-liiva segu (termoliiti), mis täidab külma pööningu põrandatalade vahed, paksusega 10…15 cm. Täidis on asetatud täislaudisele (nn. must lagi), vahekihiks on ehituspapp vmt. Soovitus on olemasolevat kuiva ja hästi säilinud täidist mitte eemaldada ja tasandada see pööningu poolt. Optimaalne on lisada olemasolevale täidisekihile mineraalvilla rullidest lisasoojustuse kiht või kasutada puistevilla. Puistevilla paigalduse eeliseks on puhurseadmega puistamine, mis võimaldab soojustusega täita ka külma pööningu põranda ja talade vahede raskesti ligipääsetavad kohad ja tuhimikud. Külma pööningu põranda katmisel soojustusega tuleb takistada külma välisõhu ja tuule ligipääs soojustuse sisse, seda eelkõige hoone räästaosades, pööningu põranda ja välisseinte kokkupuutejoonel. Selleks kasutatakse nn. tuulesuunajaid (näit.puitkiud-tuuletokkeplaadi ribad), mis kinnitatakse enne soojustuse paigaldust välisseina ja pööningu põranda ühendkohtadesse vertikaalselt, välisseinu katva tuuletõkkeplaadiga ühele joonele selliselt, et katuse viiluosa ja paigaldatud tulesuunaja vahele jääks vähemalt 50 mm tuulutusvahe. Tuulesuunajad kinnitatakse ka katuse viilu alla, sarikate vahele abiliistude külge ca 1 m pikkuselt. Sellisel moel tekib külma pööningu põranda ümber tuuletõkkeplaatidest kaitsev ekraan ja paigaldatud soojustus töötab efektiivselt. Soojustusmaterjalide omadused Head soojusisoleermaterjalid tagavad hoones talvel sooja ja suvel parajalt jaheda keskkonna. Soojustusmaterjalide omadused on erinevad, selleparast peab nende kasutamisel olema tähelepanelik. Koostise ja struktuuri järgi võib soojustusmaterjalid jägada villtöödeteks, vahtplastideks ja mineraalseteks puistematerjalideks (näiteks keramsiit). Alljärgnevalt vaatleme Eestis saada olevaid soojusisoleermaterjale. Mujal maailmas kasutatakse ka teisi materjale (klaasvahtu, perliiti jm), mis meil ei ole levinuid. Villtoote kiud on väga peenike. Tervist kahjustav ja paigaldamisel torkiv mineraalvill on ajalugu. Seda võib veel leida olemasolevate hoonete tarinditest, mistõttu remondi- ja lammutustöödel tuleb olla ettevaatlik ja jälgida ohutuseeskirju. Eestis müüjakse praegu klaas-, kivi- ja tselluvillatooteid. Klaasvill on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmeist, kvartsliivast, soodast ja lubjakivist. Kiud on omavahel seotud sideainega. Kiudude vahel olev seisev õhk annab klaasvillale head isolatsiooniomadused. Isoveri villtoodete soojusjuhtivustegur on 0,029 - 0,040 W/mK (seisva õhu soojusjuhtivustegur on 0,026 W/mK). Tavalised klaasvillad taluvad temperatuuri 250 kraadi maksimaalselt.Klaasvilla tootmine ja kasutamine ei kahjusta ohutusnõuete jargimise korral tervist. Kivivilla toodetakse kivimaterjalist, Paroc näiteks basaldist . Kiud on seotud vaiguga, kiudude vahele suletud õhk tagab toote hea soojapidavuse. Soojusjuhtivusteguri väärtused on vahemikus 0,037 - 0,045 W/mK.Tavalised kivivillad taluvad temperatuuri 250 kraadi maksimaalselt. NB!!! Kõrge temperatuuritaluvusega on vaid erivillad nii klaas-, kui ka kivivillad. Puhur- puistevillatoodetest on Eestis tuntumad tselluvill ning klaas- ja kivivilla baasil puhurvill. Mõlema villa soojusjuhtivustegur on umbes 0,050 W/mK. AS WalSekto reklaamib tselluvilla kui süttimiskindlat materjali, mis kaitseb tule leviku eest ega pole. Villa paigaldab aurutõkke peale tavaliselt tarnija. Hind on madalam, soojusjuhtivus aga suurem kui klaas- ja kivivillal. Vahtplastidest on tuntumad vahtpolustürool, vahtpolüuretaan, fenoplast ja vahtpolüetuleen. Soojusisoleermaterjalidena tuntakse rohkem kaht esimest. Neid on kerge eristada värvuse järgi: vahtpolüstürool on valge ja vahtpolüuretaan kollakas. Vahtpolusturooltooteid saadakse vabapaisumismeetodil toodetud vahtpolüstüroolplastist (Expanded PolyStyrene e EPS). Seda materjali nimetatakse ka vahtpolüstüreeniks. EPS-tooted on kinniste pooridega. Soojapidavus põhineb kinnises ruumis oleval liikumatul õhul. Ka plast ise, mida on vaid 2-5 % materjali mahust, juhib soojust halvasti. Vahtpolüstürooltooted on odavad, soojusjuhtivustegur on 0,037 - 0,041 W/mK. Materjal ei lagune normaalsetes kasutus- ja ilmastikuoludes, on lõhnatu, ei ole mürgine, ei sisalda hallitavaid või madanevaid komponente, ei eralda tervise- ja keskkonnakahjulikke gaase ega osoonikihti kahjustavaid CFC- või HCFC-ühendeid. Sobib kasutamiseks toiduainetööstuses, külmhoonetes, pinnases jm külmas ning niiskes keskkonnas. Vahtpolüuretaanil on vahtpastidest kõige väiksem soojusjuhtivus ja kõige kõrgem hind. Vahtpolüuretaaniga soojustatud sein on oluliselt kallim, võrreldes teiste soojustusmaterjalidega, seda ka nendega võrdse soojapidavuse korral. Vahtpolüuretaantaitega kihtpaneele kasutatakse palju külmikute isoleerimiseks. Põlemisel võib eralduda mürgiseid gaase. Heade liimivate omadustega vaht (näiteks makrofleks)on tehnoloogiliselt paigaldatav ka ehitustel. Vahtpolüetüleen on suletud rakustruktuuriga, füsioloogiliselt neutraalne, ei sisalda osoonikihti kahjustavaid CFC- või HCFC-ühendeid, on hea vee- ja aurutõke “ujuva” põranda ja parketi all. Müügil on vahtpolüetüleenist toruisolatsioon, nahaga kaetud eriliistud, isolatsiooniribad müürlati alla, (betoon)põranda heli- ja niiskusisolatsiooni- ning põranda talvisel betoneerimisel katmise kangad. Fenoplast on roosa, mürgine, imab hästi vett. Sisseimbunud vesi eraldub kergesti, on lahustunud fenoolide tõttu roosakas ja samuti mürgine. Seda materjali enam ei toodeta, küll aga võib fenoplasti leida veel 1980ndate aastate lõpuski ehitatud hoonete piirdekonstruktsioonidest. Hoonete rekonstrueerimise korral tuleb fenoplasti tervisekahjulikku mõju arvesse võtta. Mineraalsetest puistematerjalidest on meil tuntud FIBO kergkruus, mis saadakse savi kuumutamisel pöördahjus 1150 °C juures. Savi paisub ja moodustunud graanulites on palju väikseid suletud õhupoore. Kergkruus on keraamiline, külma- ja tulekindel, talub mehaanilist koormust 0,2 MPa, on vastupidav paljude hapete, soolade, leeliste ja õlide toimele. Soojapidavus on kolm korda väiksem kui villtoodetel ja vahtplastidel. Vahtklaas - suurepärane materjal, mis on veetihe ja ei lase läbi ka veeauru.Talub üle 400 kraadist kuumust. Sobib suurepäraselt kõrgendatud niiskuskoormusega ruumidega hoonetele ja maaalustele konstruktsioonidele, samuti pööratud katustele. Soojustusmaterjalid katustele Eesti turul:
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Created by AJ, 2005-2015 |