Eesti English Русский
Menüü
Otsi
                     Soovitame:

             

             
             
             
            
            

             

            

            

            

Miks katused lendavad (Katuseliit)

Miks katused lendavad (Allikas www.katuseliit.ee)
Viimaste aastate jooksul on Eesti kliima lahutamatuks osaks saanud tugevad tormid. Ja seda kõikidel aastaaegadel. Lisaks katkenud energiavarustusele loeme meediast lakkamatuid lugusid lenduläinud katustest ja teistest tormikahjustustustest. Majaomanikel on õigustatud mure – kas tänapäeval ei osata enam katuseid ehitada või on kasutatavad materjalid liiga kerged? Millest siis vead alguse saavad?
Lendamaläinud katus on mitmete tegurite koosmõju. Katusevahetus tundub esmapilgul lihtne, kiire ja soodne töö. Kui silmas pidada vaid vettpidava väliskihi ehk katusekatte vahetust, siis nii see ongi. Siiski peame arvestama meie minevikku ja vaatama tõtt nõukogudeaegse ehituskvaliteediga.  Katus ei ole vaid katusekate, katusekonstruktsiooni moodustavad lisaks katusekattele ka toolvärk (puitkonstruktsioon), selle kinnitus müüridele, korstnad, läbiviigud, tuulutuslahendus jt. sõlmed.
Katusevahetus peaks algama olemasoleva katusekonstruktsiooni hindamisest. Hinnata tuleb katuse niiskusolukorda ja –kahjustusi, selgitamaks välja sarikate vm puitosade vahetamise vajadus. Lisaks tuleb veenduda korstende seisukorras, vältimaks nende liigset soojusemissiooni või lausa tuleohtlikkust. Kolmas ja tormikindluse seisukohalt on kõige olulisem veenduda toolvärgi kinnituses müüridele. Teraskatuste korral on tõesti omal kohal väide, et selline katus on õhutihedam kui senine eterniitkate ja tekkivad koormused tuule imemisest on tõepoolest suuremad. See esitab täiendava väljakutse sõlmedele, kus toolvärk kinnitatakse müürile.
Kui tutvuda lenduläinud kortermajade katustega,  siis valdavalt tõuseb õhku kogu konstruktsioon alates müürilatist. Lihtsalt katusekatet tuul roovilt minema ei vii. Seda on juhtunud olukorras, kus katus on kinnitatud väikeste naeltega ja siis on doominoefekt muidugi lihtne tekkima, aga see näitab siiski erakordset teadmatust katusepaigaldaja poolt. Teraskatus kinnitatakse roovile spetsiaalsete tihendiga katusekruvidega vastavalt  normile ja tootjapoolsele kasutusjuhendile.
Edasine on töö paberitega. Sõltuvalt omavalitsusest (kahjuks ei ole Eestis senini ühtselt määratud korda katusevahetustöödele, küll aga on töö selle nimel näiteks Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidus alanud ja olukord lähiaastatel paranemas) tuleb esitada  projekt , tegeleda finantseerimisega (oma kuludega, pankade abil vm. skeem), leida asjatundlik järelvalve ja kindlasti soovitame hoone kindlustada. Seejärel väljastatakse ehitusluba ja valitud töövõtja alustab töödega. Palume tellijal väga tungivalt tutvuda ehitaja eelnevate töödega, uurida eelmistelt tellijatelt kommentaare ja veenduda, et ehitajal ei oleks maksuvõlgnevust. Soovitame Soomes laialdaselt kasutusel olevat tava korraldada enne töid tellija-töövõtja-järelvalve osalusel põhjalik koosolek, kus räägitakse kõigile arusaadavas keeles lahti tehtavad tööd sõlmlahenduste tasandil. Siinkohal on ehitajal viimane võimalus avaldada oma arvamust tellija teinekord rahalisest olukorrast tingitud miinimumpaketi kohta (Eestis on hind kahjuks endiselt esimene argument)  ja selgitada kitsaskohad, mis võivad tekitada ettenägematuid kulutusi tulevikus. Selline koosolek väldib tööde ajal tekkivaid arusaamatusi ja vaidlusi, annab tellijale lisagarantii ja vabastab ehitaja tellijapoolsetest, kohati arusaamatutest mõttevälgatustest lisatööde osas. Soomes on sellised töödele eelnevad koosolekud tavapärased ja tagavad kõigile osapooltele ühise arusaama tulemusest. Soovitav on koosolek ka protokollida võimalikult põhjalikult, lisada joonised, selgitused jm info. Loodetevasti on lähiaastail olemas ka Eesti standard ja normid katusetöödele, hetkel neid koostatakse erialaliitude poolt. Lisaks on koosolekul koht, kus ehitaja ja materjalitootja peavad esitama kõik kasutatavate materjalide sertifikaadid, tootekaardid ja paigaldusjuhendid. Eestis hakatakse neid nõudma millegipärast peale töid viimase akti allkirjastamisel ja see on potensiaalne konfiliktide allikas. Seda saab vältida koostades dokumentatsioon juba enne tööde alustamist.Korrektne ehitaja teeb seda muidugi enne töid ise.
Tööde jooksul on peamine roll järelvalvel ja kõigi osapoolte omavahelisel infovahetusel. Soovitav on tähtsamad töölõigud akteerida kohe peale valmimist ja enne järgmise sõlme juurde asumist.
Mida veel tähele panna katusevahetuse juures?
Lisaks eelpooltoodud soovitustele jälgida toolvärgi kinnitust müürile, tuleb ka edasiste tööde käigus jälgida kinnitusvahendite kogust jm. materjalide vastavust meie kliimale ja normidele. Kruvid peavad olema välistöödele (sise- ja välistööde kruvid võivad näha identsed välja, kuid tsingikihi hulk sisekruvil kaob katusekruvina kasutades paari aastaga ja kruvi lihtsalt roostetab läbi), plekk peab olema samuti normides ettenähtud tsingi- ja värvkattega, plekkidele on ettenähtud minimaalsed paksused jne jne. Toolvärgis kasutatav puit peab olema kuiv ja sirge, roovidele on ettenähtud minimaalsed sammud ja paksused, puitosade ühendamiseks ei sobi igas pikkuses ja viimistluses naelad.
Väga oluline ja omaette artiklit vääriks katusealuse tuulutamise temaatika. Katusekatte all peab olema soovitavalt isegi külma pööningu korral (mingi temperatuurivahe kasvõi korstende välispinnalt eralduvast soojustest ikka tekib) aluskattekile kondentsvee ärajuhtimiseks. Õhk peab pääsema räästast kile peale ja harjasõlmest välja. Niiskuskahjustused on väga kiired tekkima, kuid need ei pruugi paista välja enne, kui on juba pöördumatult hilja ja katusekonstruktsiooni puitosad riknenud. Eriti palju nõuab tuulutuse loomine tihedalt harjalt suletud valtskatuse korral. Siis on tarvis luua eraldi ventilatsioonikorstnad, vajadusel ka sundventilatsioonina sõltuvalt hoone muust niiskusolukorrast.
Üks praktiline lahendus, mis võib teinekord eriti kurja tuuleiili eest katuse päästa, on katuseluugid. Katuseluukide kaas ei tohi olla tihedalt kinni. Soovitav on ta nööriga kinnitada nii, et ta suurema tormiga lahti pääseb,kuid nöör takistaks katuselt minema lendamist. Luukidest võib välja pääseda katusealune ja õhkutõstev ülerõhk.
Kindlasti veenduge, et toolvärgil olnud ja tavapäraselt nõukogudeaegsed traadist tõmmid on paneelide küljes endiselt, vajadusel vahetage need välja. Kahjuks näeme üsna tihti, et need on mugavama liikumise eesmärgil lausa lahtisõlmitud ja meenutab olukorda, kus suur kruiisilaev on lihtsalt sadamas ankrust vabastatud ja omaette triivima lastud.
Käesolev artikkel on kirjutatud eelkõige teraskatuse vaatenurgast, kuid samalaadsed mured kummitavad kõiki katusekattematerjale. Lendu lähevad nii eterniit, kivid, aga ka lausa lamekatuse rullmaterjalid. Resümee on siiski kõigil sama – igal materjalil on tarvis asjatundlikku meistrit, hakkajat ja õppimisvõimelist tellijat ja pädevat järelvalvet. Ning natuke inimlikku koostööd.
 
KONTROLLNIMEKIRI TELLIJALE:
-          Kontrolli ja hinda koos asjatundjaga olemasolevat olukorda.
-          Telli projekt.
-          Kindlusta hoone, vii töödega kurssi omavalitsus ja tutvu nendepoolsete nõuetega.
-          Vali tuntud ehitaja, veendu tema maksejõulisuses, uuri soovitusi eelmistelt klientidelt.
-          Leia kogemusega järelvalve.
-          Enne ehitust pidage kolmepoolne koosolek kõikide lahenduste selgitamiseks kõigile osapooltele.
-          Kogu kõik sertifikaadid, tootekaartid, joonised enne tööde algust.
-          Töö käigus akteerige iga olulisem töölõik eraldi enne uue alustamist.
 
Koduleht Elitec'st