Miks katus läks lendu? (Korteriühistu)

Miks katus läks lendu? (Allikas: www.meiekodu.ee)
09.01.2006 | JELENA ROOTAMM-VALTER, spetsialist
15. novembril tekitas ärevust teade: torm viis Pelguranna ühelt korterelamult hiljuti remonditud katuse. Hea, et õnnetuse hetkel ei olnud läheduses inimesi ning keegi ei saanud viga (Allikas: Eesti Päevaleht, 15.11.2005).
MTÜ Meie Kalamaja liikmete hulgas on mitu Pelguranna korteriühistut. Helistasime nad läbi ja selgus, et nende majade katused on alles, kuid juhtunust tahaksid nad rohkem teada. Hakkasimegi kõigi huvides infot koguma, et oma liikmetele seda tutvustada.
Selles loos esitame vaid arvamusi, mida erinevad spetsialistid ja asjahuvilised on avaldanud. Toimunu tegelikud põhjused tuvastab ekspertiis ning kas ühistu nõustub tulemuste avalikustamisega, on liikmete ja juhatuse otsustada. Juhtunu oli vaid ajendiks allpoolkirjutatud arutlusele, mis põhineb pigem laiemal kogemusel, kui sellel konkreetsel juhtumil. Katuse remondi ja renoveerimise tellijal võib sellest kasu olla.
Arutleda võiks näiteks küsimuste üle:
Kas katust remontides valiti pakkumiste hulgast odavaim variant? Kas odavus võis olla juhtunud õnnetuse põhjuseks? Kui odavaim variant tõepoolest pakuti, kas siis a) osa vajalikke töid jäi tegemata või b) remondi teostamisel kasutati ebapiisava kvalifikatsiooniga töötajaid, kes töötades vigu tegid?
Kas osa vajalikke töid võis jääda tegemata?
Näiteks kui ühe pakkuja eelarve ei sisalda uute tuulekastide paigaldamist, on see teistest odavam ning valitakse kas teadlikult (?Küllap vanad tuulekastid peavad veel vastu!?) või teadmatusest ? katuse remonti tellides juhatus ei teagi, et on vaja tuulekastid kindlasti üle vaadata ning remontida lasta, veel parem aga vahetada.
Suurte pingete puhul annab järele kõige nõrgem osa. ?Nõrgim lüli? on suhteliselt suurema surve all ja võib järele anda. Niisugust stsenaariumi pakkus üks pealtnägijatest Pelguranna tänava katuseta jäänud maja juures.
Oletus, et katuse laudis oli vahetamata või katusekonstruktsioon oli jäänud hoone külge kinnitamata, ei olnud õiged. Pealtnägija kinnitusel oli mahakukkunud katusel näha, et talad ja puitkonstruktsioon olid kas vahetatud või põhjalikult remonditud. Need olid kinnitatud maja seinte külge nii tugevasti, et ülemiste plokkide rida oli koos katusega osaliselt kaasa tulnud. Samuti oli katusekonstruktsioon kinnitatud soojussüsteemi torustiku külge ning seegi oli ilmselt katuse paigalt liikudes purunenud.
Kokkuvõtteks ? remonditööde pakkujate eelarveid võrreldes tuleks kontrollida, kas need sisaldavad samasugust tööde loetelu või on mõnel odavamal pakkumisel tööde hulk väiksem. Suurem osa tellijatest ei ole ehituseksperdid. Seetõttu on kõige parem lasta maja ja selle konstruktsioonide seisundit hinnata ekspertidel ning vajalikud soovitused enne pakkumiste küsimist teha.
Katuse renoveerimine on võrdlemisi lai mõiste. Maksimumprogramm hõlmab elamu ja vana katuse ekspertiisi, uue katuse individuaalprojekti koostamist ja selle kooskõlastamist kohalikus omavalitsuses ning alles siis pakkumiste võtmist vana katuse eemaldamiseks ja uue väljaehitamiseks. Sel juhul sisaldavad kõik pakkumised sama tööde komplekti.
Kas ehitaja kasutas ?odavat? tööjõudu?
Kuidas õnnestub ühel ehitusfirmal teisest palju odavam pakkumine teha? Kas odavamate materjalide arvel? Kui pakkumine tehakse projekti ja/või spetsifikatsiooni alusel, siis ei ole see võimalik. Materjalid on spetsifikatsioonis nimetatud ning reeglina ei kuulu asendamisele. Materjalide turg on üsna stabiilne ning märkimisväärseid hinnavahesid viimaste aastate jooksul ei ole. Selles osas on pakkujad enam-vähem võrdses seisus.
Kas üks ehitaja saab teisest märksa odavamalt üürida või kasutada seadmeid? Aeg-ajalt võib olla üksikuid erandeid, kuid seadmete ostu-, rendi- ja kasutamishinnad on üsna ühetaolised ja ka selles on pakkujad võrdsetes tingimustes.
Kas üks ehitusfirma saab teistest paremini tööd korraldada? Seda küll, kuid tellijal on raske hinnata ehitus- ja remonditööde korralduse kvaliteeti, mis võib olla mõne remondi- ja ehitusfirma konkurentsieelis..
Kas mõni ehitusfirma-tööandja võib maksta vähem töötasu oma töötajatele? Kahjuks vähemalt kuulduste kohaselt esineb ikka veel ümbrikupalka. Me ei tea, kuivõrd kasutavad mõned ehitusfirmad ?musta? tööjõudu. Samas tööline, kelle tööd kõrgemalt väärtustatakse ning kelle tööandja on ametlikult tööle vormistanud hoolitsedes ka tööohutuse eest, töötab paremini juhuslikust hooajatöötajast. Kahjuks aga ei saa tellija kontrollida, kas katust parandab ametliku töölepinguga või suusõnalise kokkuleppe alusel töötav mees.
Kuidas pakkuja usaldusväärsust kontrollida?
Kõige õigem on lähtuda pakkuja varasemate tööde kvaliteedist. Mõnikord esitab pakkuja ise firma poolt tehtud tööde nimekirja. Tuleb uurida paaril-kolmel objektil, kuidas jäädi rahule. Mõni objekt võiks olla 2-4 aastat vana, et oleks näha, kuidas tehtud töö ajale vastu pidas. Võiks uurida, kas töö teostamise ajal oli ehitajale pretensioone, kas oli probleeme töö lõpetamisel, garantii kehtimise ajal või ka hiljem. Tuleks küsida, kuidas need lahendati.
Remonditöö tellija peab mõistma, et pigem teha mööndusi tööde tähtajas, et mitte kaotada kvaliteedis. Iga tähtaja pikenduse kohta tuleks teha kirjalik kokkulepe, mis on varem sõlmitud lepingu lisa.
Ühe Pelguranna elamuga juhtunud õnnetus tekitas terve rea küsimusi. Lisaks eeltoodutele näiteks ? kas ja millistel tingimustel kindlustus (või keegi muu) võiks katuse purunemisest tekkinud kahju ühistule kompenseerida? Kas juhtunud õnnetuses võib süüdistada järelevalvet teostanud firmat? Kas juhtunu eest vastutab ehitusfirma, kes katust remontis? Kas juhtunu eest vastutab korteriühistu juhatus, kes ehitusfirma remondi teostamiseks valis?
Paljuski annab aga aeg arutust ning praegu soovime, et kannatada saanud Pelguranna maja tuleks õnnetusest välja võimalikult väikeste kahjudega.