Eesti English Русский
Menüü
Otsi
                     Soovitame:

             

             
             
             
            
            

             

            

            

            

Kes vastutab katuselt langenud lume ja jää eest? (RMP)

Kes vastutab katuselt langenud lume ja jää eest? (Allikas: www.rmp.ee, Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas. Autor: Alan Biin, Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas, vandeadvokaat)  
 
Alanud talve ja maha sadanud lume puhul on paslik meelde tuletada majaomaniku kohustused katuse puhastamisel lumest ja jääst

Kes on vastutav kui maja katuselt langeb lumi või jää maja ette pargitud autole või kõige halvemal juhul mõnele möödakäijale? 

Võlaõigusseaduse § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. 

Seega olukorras kus katuselt langeb alla sinna kogunenud lumi ning kahjustab näiteks maja seina äärde pargitud autot, vastutab tekkinud kahju eest kinnisasja omanik(ud). 

Üldlevinud väärarusaam on, et taolises olukorras vastutab tekkinud kahju eest korteriühistu, kelle ülesandeks on kortermaja eest hoolitsemine, kuid seadus sätestab üheselt, et vastutajaks on kinnisasja omanik. Mitme omanikuga kinnisasja puhul (näiteks kortermajad) on vastutavateks ja sellest tulenevaks kahju hüvitamiseks kohustatud isikuteks kõik selle maja kaasomanikud (korteriomanikud). 

Seega võib kannatanu nõuda tekkinud kahju hüvitamist solidaarselt kõikidelt kaasomanikelt või valida nende hulgast ühe või mitu kelle vastu ta oma nõude pöörab. Eelnimetatu tähendab seda, et näiteks suure kortermaja katuselt langenud lume tõttu kannatanud isik valib välja ühe korteriomaniku, nõuab temalt sisse katuselt langenud lume ja jää poolt tekitatud kahju ning kõnealune korteriomanik peab ise teistelt korteriomanikelt nende osa hüvitatud kahjust sisse nõudma.
Kuid mida saab majaomanik teha, et ennetada kahju tekkimist?
Kõige lihtsam variant on regulaarselt puhastada maja katust sinna kogunenud lumest ja jääst.  

Samas sõltuvalt lume kogusest ja sadamise tihedusest võib see olla väga kallis ning igapäevane koristamine võib olla raskendatud või võimatu tegevus. 

Võlaõigusseaduse § 139 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. 

Ülaltsiteeritud tekst tähendab seda, et juhul kui kinnistu omanik on piiranud parkimist ja selgelt viidanud katuselt lume ja jää langemise ohule ning piirangutest ja hoiatustest hoolimata pargib kannatanu näiteks oma auto räästa alla ning see saab alla kukkunud purikatest kannatada, siis saab kahjuhüvitist vähendada või välistada, sest kannatanu on ise pannud ennast olukorda kus ta teab, et kahju võib tekkida. 

Seega juhul kui katuse puhastamine lumest ja jääst ei ole võimalik, siis peaks kinnistu omanik tegema kõik endast sõltuva, et piirata kolmandatele isikutele kahju tekkimist kas piirates liikumist hoone ümbruses või tähistades selgelt ja arusaadavalt kahju tekkimise ohu ning piirkonna. 

Iga kinnisasja kaasomanik peab tähelepanu pöörama sellele, et kahju tekkimise minimeerimise kohustus lasub temal lisaks korteriühistule või maja haldajale, sest esmajärjekorras vastutab tekkinud kahju eest kinnisasja omanik, mitte haldaja.
 
Koduleht Elitec'st