Eesti English Русский
Menüü
Otsi
                     Soovitame:

             

             
             
             
            
            

             

            

            

            

Katus peab ka tormis vastu pidama (RMP)

Katus peab ka tormis vastu pidama (Allikas: www.rmp.ee, AS Toode)  

19.01.2005

Jaanuari alguse tormituuled viisid katuse pealt paljudel hoonetel. Püüakski rääkida sellest, miks jääb maja ilma katuseta, kas see on ainult teraskatuste probleem ja mida peaks katust ehitades silmas pidama.

Väga levinud on arvamus, et tuule käes kipuvad lendu minema plekk-katused. Omajagu on selles väites isegi tõde, kuid miks see nii on. Plekk-katus on kõige "lennualtim" katusetüüp seetõttu, et plekipaanid on ühes tükis (kuni 10 m² ühe detailina) ja nende alla pääsev tuul tekitab paani alumise ja ülemise pinna vahel suure rõhkude erinevuse. See leiab kõige kergemini väljapääsu, tõstes takistuse enda pealt ära. Samalaadne rõhk ja surve tekib tegelikult kõigil materjalidel.
Näiteks kivikatusel, kus iga kivi on õhkvahega üksikdetail, pääsevad rõhud võrdsustuma iga kivi vahelt ja pigem lähevad üksikud kivid lendu lihtsalt hetkelisest tuuleiilist kui suurest rõhkude vahest. Siiski on ka nähtud paljaks puhutud kivikatuseid.
Kuidas neid probleeme vältida? Võtame vaatluse alla eelkõige plekk-katused. Tormi tekitatud kahjustustes kipub kõigepealt avalikkuse ees süüdi olema materjal ja siis ehitaja. Siiski võiks osa süüst veeretada ülemäärasele kokkuhoiule ja odava lahenduse otsimisele.
Katuse vahetamisel tuleb tingimata tutvuda katusekandjate, sarikate, müürilattide jm kandvate konstruktsioonide seisundiga. Eterniit­katust kandvad sarikad võivad olla mädanenud ja siis on vaja needki uued panna. Katusekonstruktsiooni puidutööd on üsna kallid ja nendelt loodetakse kokku hoida, paigaldades vaid uue katusekatte. Oluline on jälgida müürilattide kinnitust, kogu puitkarkassi niiskusolukorda ja liitekohti.
Jaanuaritormis said suuremaid kahjusid korruselamute viilkatused. Käesoleval juhul võiks suure osa kive loopida ehitusekspertide ja tellija kapsaaeda. Ühistud uuendavad katuseid tavaliselt laenurahaga. Laenu eeltingimuseks on ehituseksperdi koostatud ekspertiis. Selles dokumendis peab ekspert juhtima tähelepanu valitsevale olukorrale ja tellija peab sellega arvestama. Küll aga võib üks pooltest pigistada silma kinni ja ebamugavalt kallid katusekonstruktsiooni puidutööd tegemata jätta, laenuametnik pangas seda valdkonda ju suurt ei tunne. Ehitaja aga täidab hiljem tellija soove ja sellisel juhul on tema süüdistamine mõttetu.
Koonerdamine pole kokkuhoid
Erki Loigom
ASi Toode müügijuht
Ebakvaliteetse töö tunneb ära, kui tuul rebib katuselt ära plekipaane, roovlauad aga jäävad paigale. Siis on kasutatud normist vähem kinnitustarvikuid. Normikohase kinnitustarvikute koguse leiab materjalitootjate paigaldusjuhenditest. Enamjaolt on vaja 7–9 kruvi/m² kohta ja siin kehtib reegel: pigem rohkem kui vähem. Koonerdamine ei ole antud juhul kokkuhoid.
Eriti tähtis on kinnitustarvikute normikohane kasutamine räästa ja harja piirkonnas ca 1,0–1,5 m kaugusel räästast ja harjast, kus jõud, millega katust tõstetakse, võib olla 25 m/s tuule korral kuni 100 kg/m². Sageli lendab katus minema koos roovitusega. Kui sarikad on korralikud, võib olla tegemist sellega, et kasutatud on liiga vähe naelu või on naelte pikkus olnud vale.
Tihti võib kohata ka ehitaja suhtumist “ega me endale ehita ja kokkuhoidu just kinnitus- ja lisatarvikutelt.
Ehitusekspertiis olgu korralik
-  ehitusekspertiis olgu pigem põhjalik kui kokkuhoidlik
- ehitaja valikul uuri tehtud töid, suhtle eelmiste tellijatega, et saada selgust ehitaja taustas (töökultuur, -kvaliteet jms). Sõlmi ehitajaga korralik leping.
-  kindlusta hoone
-  palka asjatundlik järelevalvaja 

 
Koduleht Elitec'st