Eesti English Русский
Menüü
Otsi
                     Soovitame:

             

             
             
             
            
            

             

            

            

            

Katus nõuab lumerohkel talvel omaniku valvsust (TJA)

Katus nõuab lumerohkel talvel omaniku valvsust (Allikas: tehnilise järelevalve amet)  
Lumerohke talv sunnib majaomanikke pöörama tähelepanu lumikatte paksusele katusel, sest suure koormuse all võib katus ühel hetkel lihtsalt sisse vajuda.

Katustelt lume eemaldamisega tegeleva DEI OÜ omaniku Tanel Ibruse sõnul pole katuseid, mil­lelt lund eemaldama ei peaks. Näiteks lamedad paneel­katused kannatavad küll väga suurt koormust, aga ikkagi oleks hea, kui sealt saaks lumi eemaldatud.
“Suure sula saabudes läheb lumi raskeks ja katused hakkavad kokku kukkuma,” lausus Ibrus.

Kõik oleneb katusest

Kui sageli katust puhastama peab, sõltub katusest, lumikatte paksusest ja sellest, kui tihedalt lund juurde sajab. Hea oleks, kui juba 20-30 sentimeet­ri paksuse lumikatte korral see katuselt eemaldada. “Kui 10-15 sentimeetrit lund on peal, siis see katust kok­ku ei vajuta, aga kui lume paksus läheb suuremaks, ohustab see juba katust,” juhtis Ibrus tähelepanu.

Mida kvaliteetsemalt ehitatud või hiljem renoveeritud katus, seda tugevam see üldiselt on. Samas näiteks eterniitkatused, millel sarikate ja roovi vahe on suur, koormust ei kannata ja kukuvad lume raskuse all kiiresti kokku.

Kõige kurvemas seisus ongi Ibruse kinnitusel just eterniit­ka­tused ja töömehe saatmine sin­na lund lükkama eeldab katuse eelnevat testimist ja kontrollimist - muidu võib mees liht­salt katusest läbi kukkuda. Õnneks sellist olukorda veel olnud ei ole. Eterniitkatuse päästmiseks on ainuke võimalus tõstuk appi võtta. See nõuab aga lisatööd, sest tõstuki ligipääsuks tuleb tee puhtaks teha.
Alahinnata ei tohiks ka rääs­tas­se tekkivaid jääpurikaid, mis või­vad katusele nii suurt survet avaldada, et katuse servad koos vihmaveerennidega alla sajavad.

Paar päeva vaja oodata

Kõige vajalikumad tööriistad katuse puhastamiseks on lu­me­sahk ja -labidas, millega saab töö tehtud nii viil-, plekk- kui ka eterniitkatusel. Lamedale paneelkatusele võib peale min­na lumefreesiga. Kõige selle juures ei tohi aga unustada turvanõudeid: kui töötatakse kõrgemal kui kaks meetrit, peab kasutama turvarakmeid ja kiivrit.

Tänavu talvel nagu eelmisel­gi on katustelt lume eemaldaja­tel käed-jalad tööd täis ja neilt teenust tellides peab arvestama umbes kahe-kolmepäevase oote­järjekorraga. Siiski ütles Ta­nel Ibrus, et kui on ikka väga pakiline olukord, saab kiiremini töömehed katusele.

Milliste summadega lumeeemaldustööd tellides arvestama peab, sõltub paljust: kas tegemist on lame- või viilkatusega, kui hea on ligipääsetavus ja kui palju tööks aega kulub.

“Lameda viilkatuse puhasta­mi­seks kulub keskmiselt viis-kuus tundi, kui seal on väga pak­sult lund. Maksma läheb see umbes 1500 krooni,” tõi Ibrus näite.
Ibruse sõnul on rohkel lumel ka oma hea külg – see näitab katuse nõrgad kohad ära: kuhu on jääpurikad tekkinud, sealt järelikult laseb katus sooja läbi. Kevadel või suvel katust remontides tasub sellistele kohtadele rohkem tähelepanu pöörata, et järgmisel talvel rahulikum oleks.
 
Nõuded ohutuks lume ja jää eemaldamiseks katuselt

Lumekoristustöödele eraldi nõudeid õigusaktides sätestatud ei ole. Soovitatav on järgida määruses “Töötervishoiu ja tööohutu­se nõuded ehituses” katusetööde tegemiseks esitatud ohutusnõu­deid. Nõuete järgimise üle teeb järelevalvet tööinspektsioon.

Liigne lumekoormus ohustab enim teras- ja puitkonstruktsioo­ni­dega kergehitisi või ehitiste osasid, lameda katusega või väike­se katusekaldega ehitisi ning vanemaid amortiseerunud ehitisi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata katustel kohtadele, kus on ka­tuseastmed või katus piirneb kõrgema ehitisega. Sinna kuhjub tuulega lund hangedena koguses, mille koormus võib mitme­kordselt ületada katusele lubatavat lumekoormust.
Samuti tuleks vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, sest see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt sa­de­vee ärajuhtimist.

Lume ja jää eemaldamise käigus katuselt alla või sellest läbi­kuk­kumise vältimiseks tuleb järgida järgmisi ettevaatusabinõusid:

* eelnevalt hinnata, kas katuselt lume lükkamiseks on mööda­pääsmatu minna katusele või saab lume ära koristada katusele minemata, näiteks redeli abil;
* enne katusele minekut teha kindlaks kohad, kus on oht katu­sest läbi kukkuda (näiteks katuseaknad ja haprad katusekattematerjalid, mis ei talu inimese raskust);
* juhul kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarus­tus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, siis on soovitatav tellida katuse lumekoristustööd sellele spetsialiseeru­nud ettevõttelt;
* katusele minnes tuleb arvestada ilmastikutingimustega: jää, tu­gev lumesadu ja tuul võivad allakukkumise riski oluliselt suurendada;
* võimaluse korral paigaldada katuse servadesse ajutised piirded, mis peavad olema nii tugevad, et kanda nende vastu kukku­vat inimest;
* lumel ja jääl ei tohi lasta kukkuda ega seda visata madalama­te­le hoonetele. Juhul kui lund visatakse inimeste ja sõidukite lii­kumistsooni, tuleb see tööde ajaks piirata ohutuslintidega (pärast tööde lõpetamist tuleb ohutuslindid eemaldada);
* jälgida, et tööde tegemisel ei kukuks või ei visataks töövahen­deid katuselt alla.

Lisaks tuleb katuselt lume koristamisel järgida järgmisi nõudeid:

* juhul kui katusel puuduvad katusesillad ja -redelid, on soovi­ta­tav need katusel ohutuks liikumiseks kindlasti paigaldada;
* lume ja jää katuselt libisemise takistamiseks tuleks katusele paigaldada lumetõke;
* lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katust või sadeveesüsteeme;
* lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.

Allikas: tehnilise järelevalve amet
 
Koduleht Elitec'st