Eesti English Русский
Menüü
Otsi
                     Soovitame:

             

             
             
             
            
            

             

            

            

            

Katus soojapidavaks! (Soojusaudit OÜ)

Katus soojapidavaks! (Allikas:Soojusaudit OÜ)  
 
Kirjutanud Anneli Sihvart   
Kolmap, 20.Jaan.2010 22:40
Kuna paneelmaja katuslaed lasevad palju külma läbi, on mõistlik need lisasoojustada.

Suurpaneelelamute katuste olukord on viimasel ajal oluliselt paranenud, kinnitab aastail 2008–2009 Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas läbi viidud uuring „Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga”. Katusekatted on uuendatud, märkimisväärseid probleeme veepidavusega pole.

Ebaühtlase soojustuse mõjul sulanud lumi katusel. (TTÜ)

Paraku on suurpaneelelamute katuslagede soojajuhtivus nii suur, et neid on mõistlik lisasoojustada. See aitab vähendada külmasildasid katuse ja välisseina liitekohas ning katusepaneelide toetuskohtade juures.
Hallitusprobleemidega hoones oleks mõistlik katus lisasoojustada isegi juhul, kui katusekate on korralik. Seejuures peaks lisasoojustus katma ka parapeti, vastasel juhul säilib külmasild läbi parapetipaneeli.
Soojustuse paksus
Igal juhul tuleks katuse lisasoojustamine ette võtta siis, kui hakatakse katusekatet vahetama. Kui rahalised võimalused katust lisasoojustada siiski ei luba, tuleb vana ja uus katusekate teineteisest 20–30 mm paksuse jäiga või pooljäiga mineraalvillast plaadiga eraldada.
See tagab uuele kattele ühtlase aluse ja vana katte deformatsioonid ei mõjuta uut katet. Pikemas perspektiivis võib uue katusekatte paigaldamist ilma katust lisasoojustamata aga ikkagi ebaotstarbekaks lugeda.
Katuse lisasoojustamine on mõistlik ette võtta koos fassaadide lisasoojustamisega. Väiksemate rahaliste võimaluste juures võib soojustada esialgu ainult otsaseinad ja katuse, piirdudes külgseintel katuse ja välisseina liitekoha soojustamisega.
Lisasoojustuse vajaliku paksuse määravad energiatõhususarvutus, katuslae niiskusrežiim ja ehitustehniliselt optimaalne lahendus. Ehitustehniliselt võib soojustuse paksuse piiriks pidada 20–25 cm.
Tuulutusavad ja läbiviigud
Pärast lisasoojustamist tuleb vanad tuulutuseavad sulgeda, et välisõhk ei satuks soojustuse alla. Tuulutusavade sulgemisel tuleb olla kindel, et liigniiskus on katusest välja kuivanud. Seetõttu on soovitav tuulutusavad sulgeda alles ligikaudu aasta pärast soojustustööde tegemist.
Kui vana katusekate jäetakse alles ja lisasoojustus tuleb selle peale, peab lisasoojustuse paksus olema selline, et vana katusekatte all ei kondenseeruks veeaur ega oleks hallituse kasvu ohtu.
Katuse tasapinna tõstmise korral tuleb tagada, et veetõkke ülespöörded korstnatele ja teistele katusest läbiviikudele oleksid vähemalt 30 cm. Katusel paiknevaid ventilatsioonikorstnaid on võimalik laduda kõrgemaks. Madala parapeti korral võib olla vajalik rajada võimalike katusel liikujate – näiteks päästetöötajate – turvalisuse tagamiseks 60 cm kõrgune räästabarjäär.
Teised lahendused
Lisaks olemasoleva lamekatuse lisasoojustamisele on olemas veel kaks üldtunnustatud renoveerimislahendust: madala kaldkatuse ehitamine ning lisakorruse pealeehitamine.
Madalat kaldkatust võib küll lamekatusest mõnevõrra töökindlamaks lugeda, kuid see lahendus on kallim. Kuna korralikult tehtud lamekatus täidab oma ülesannet hästi, siis tasub madala kaldkatuse ehitamise majanduslikku otstarbekust põhjalikult kaaluda.
Lisakorruse ehitamise majanduslik otstarbekus sõltub suuresti olukorrast kinnisvaraturul. Praegusel hetkel see ilmselt otstarbekas ei ole.
 
Koduleht Elitec'st